Kiiruskaamerate kasutuselevõtt on Maanteeameti ja Politseiameti ühine projekt Eesti liiklusohutuse programmi raames, mille eesmärk on suurendada liiklusohutust, rahustada liiklust ning registreerida automaatselt lubatud sõidukiiruse ületajad. Kõigepealt kiiruskaameratel on mitte karistatav, vaid ennetav ja distsiplineeriv mõju.
Kiiruskaamerate asukohad Leedus
Praegu liiklusolukorra Leedu teedel kontrollimiseks on paigaldatud umbes 150 kiiruskaamerat, mis tänu oma hea nägemisele toovad riigikassasse iga aasta umbes 15 millijoni LTL.
Kiiruskaamerate asukohad Soomes
Soomes on võimalik karistada kiiruskaamerate abil ainult tegelikult sõidukit juhtinud isikut. Automaatse kiirusjärelevalve seadmete kasutamisele ei ole seadusandlikult piiranguid seatud. Järelevalvest eelnevalt teavitamise kohustust ei ole. Rikkumise toime pannud isiku väljaselgitamine toimub süüteomenetluse käigus.
Kiiruskaamerate asukohad Rootsis
Rootsis saadetakse algul kirjalik järelepärimine sõiduki haldajale või omanikule koos kiiruskaamera poolt tehtud fotoga, selle kohta, kes juhtis sõidukit teo toimepanemise hetkel. Kui haldaja tunnistab ennast teo toimepanijaks, määratakse talle karistus. Kui haldaja ei reageeri, teostatakse uuring. Rootsis viiakse uuring läbi ca 15% juhtudest.
